suureks. Leppige sellega, me ei saa suureks, see mis
meid veidi adekvaatsemalt käituma paneb on
elukogemus, mitte see et mingil hetkel käib krõks
ära ja me oleme suured. See lause on viimasel ajal
lihtsalt kuidagi erti häirima hakanud.
Teiseks, ühtäkki tundub, et aega pole üldse, see
pole midagi uut, aga ma lihtsalt ei suuda ära
põhjendada nende asjade mõtet, mida ma teen.
Ühtäkki tundub kõik täiesti mõttetuna. Kool,
kas see ei võta mitte liiga palju aega ja energiat
enda alla arvestades, et meil ei lähe tõesti kõiki
neid asju vaja mida me seal õpime. Painab lihtsalt
mõte, mida me kogu selle ajaga kasulikumat
teha saaksime. Mind lihtsalt tabas äkitselt kui
ebaotstarbekalt me oma aega kasutame, nagu
seda oleks nii palju.
Totaalne tõrge kooli suhtes, oleks vist õige öelda.
Ma suudan seal peaaegu, et olla, kuigi ma loen minuteid,
nii kümne kaupa, aga sinna minek on täielk
eneseületamine. Mitte, et koolil kui sellisel või
inimestel midagi viga oleks, aga lihtsalt me käime
seal, sest me peame ja mitte keegi ei sea seda kahtluse
alla. Väsinud sellest, et me teeme seda mida meile öeldakse.
...Mannu...

1 comment:
True.
Post a Comment