Ma teadsin, et sel nädalal tuleb mingi hetk, kus tuleb emotinal breakdown, arvestades asjaolu, et see nädal on hullult väsitav olnud, nüüd on see siis käes. Ma arvasin, et ma olen mingi kuri ja pahur, aga hoopis vastupidi, mul läheb suht kehvasti (õppimise koha pealt), aga mul endal on väga lõbus ja ma ei saa nendest kaastundlikest pilkudest ausalt öeldes aru. Kas see vingumine ja kaastunde otsimine peaks asja kuidagi paremaks muutma? Ma ei ütleks, ei saa just väita, et mulle ei lähe asjad enam korda aga mis siis kui mu hinded on sitad ja peale järgmist nädalat on mul vähemalt 5, kui mitte rohkem kontrolltööd järgi teha. Ja siis? Eventually teen ma need asjad ju ära:) Ja kui ei tee siis pole see ju maailmalõpp.Üldse kuidagi imelik päev on olnud, asjad mis mind igal muul ajal tigedaks teeks ja mille peale närvi läheksin ajavad mind lihtsalt naerma:) A la, käisin küsisin füsa õpsilt, et kui ma lähen järgmise nädala kontrolltööd järgi tegema, et kas siis ta paneb mingid hullud ülesanded sisse, nagu tal tavaliselt kombeks on (ikka järgmise teema materjali ka sisse panna). Sellepeale ütles ta mulle,muie suul, et eks ikka tulevad huvitavamad ülesanded ja tuleb rohkem õppida. See on tegelikult jummala naljakas kas te ei leia? Wait, see et kõik kuidagi naljakas tundub on vist juba igareedene asi - tähendab nädalalõpp, magamatus jne:)
Aga võib-olla on si ikkagi selles, et ma ei pea terve järgmise nädala kooliga tegelema ja siis tunduvad kõik järeltöid pudutavad asjad kuidagi väga kauged, jei. Nädal Saksamaal, see on ka vist üks põhjustest, miks ma kriban - muidu tuleks väga pikk vahe, aga tegelt on viimasel ajal palju asju ka juhtunud, kõiki asju ei hakka siin kohal ära mainima, paranoia - et seda loevad inimesed, kes ei peaks. Võiks vist blogi mingi valitud rahva asjaks muuta...
...njää ei viitsi:)
Praegu tundub küll kõik ilus ja tore ja lahe jne, aga sel nädalal on olnud ka asju mis on tõsiselt vastu hakanud. A la lause "Inimesed peaksid virisemise lõpetama ja paratamatusega leppima". Arrr, ma ei hakka seda lauset parem kommenteerimagi, lõik läheks liiga pikaks. Sellega seoses oli veel teisigi asju, aga see pole oluline. Selgituseks pean siiski ütlema, et selle lause puhul ei meeldi mulle just, see paratamatuse osa, jah inimesed peaksid vähem vinguma, kui see neile tõesti just midagi juurde ei anna, aga mismõttes paratamatusega leppima, mis paratamatus, inimesed ei saa mingid tuhvlialused olla, selle lause puhul tuleb välja, et peakski nii olema, et meil oleksid ühiskonnas rahuolematud ja lisaks veel allasurutud inimesed. Ok, lõik läheb tõesti pikaks, ma ei kobise selle lause kohta rohkem (kuigi väga tahaks:()
mõte: It's all action and no whining
Päikest kõigile ja mõelge selle üle, mida vingumine teile annab?
Mannu:)
