Ka siis kui halvasti läheb on elu tegelikult ilus:)

Ma teadsin, et sel nädalal tuleb mingi hetk, kus tuleb emotinal breakdown, arvestades asjaolu, et see nädal on hullult väsitav olnud, nüüd on see siis käes. Ma arvasin, et ma olen mingi kuri ja pahur, aga hoopis vastupidi, mul läheb suht kehvasti (õppimise koha pealt), aga mul endal on väga lõbus ja ma ei saa nendest kaastundlikest pilkudest ausalt öeldes aru. Kas see vingumine ja kaastunde otsimine peaks asja kuidagi paremaks muutma? Ma ei ütleks, ei saa just väita, et mulle ei lähe asjad enam korda aga mis siis kui mu hinded on sitad ja peale järgmist nädalat on mul vähemalt 5, kui mitte rohkem kontrolltööd järgi teha. Ja siis? Eventually teen ma need asjad ju ära:) Ja kui ei tee siis pole see ju maailmalõpp.

Üldse kuidagi imelik päev on olnud, asjad mis mind igal muul ajal tigedaks teeks ja mille peale närvi läheksin ajavad mind lihtsalt naerma:) A la, käisin küsisin füsa õpsilt, et kui ma lähen järgmise nädala kontrolltööd järgi tegema, et kas siis ta paneb mingid hullud ülesanded sisse, nagu tal tavaliselt kombeks on (ikka järgmise teema materjali ka sisse panna). Sellepeale ütles ta mulle,muie suul, et eks ikka tulevad huvitavamad ülesanded ja tuleb rohkem õppida. See on tegelikult jummala naljakas kas te ei leia? Wait, see et kõik kuidagi naljakas tundub on vist juba igareedene asi - tähendab nädalalõpp, magamatus jne:)

Aga võib-olla on si ikkagi selles, et ma ei pea terve järgmise nädala kooliga tegelema ja siis tunduvad kõik järeltöid pudutavad asjad kuidagi väga kauged, jei. Nädal Saksamaal, see on ka vist üks põhjustest, miks ma kriban - muidu tuleks väga pikk vahe, aga tegelt on viimasel ajal palju asju ka juhtunud, kõiki asju ei hakka siin kohal ära mainima, paranoia - et seda loevad inimesed, kes ei peaks. Võiks vist blogi mingi valitud rahva asjaks muuta...
...njää ei viitsi:)

Praegu tundub küll kõik ilus ja tore ja lahe jne, aga sel nädalal on olnud ka asju mis on tõsiselt vastu hakanud. A la lause "Inimesed peaksid virisemise lõpetama ja paratamatusega leppima". Arrr, ma ei hakka seda lauset parem kommenteerimagi, lõik läheks liiga pikaks. Sellega seoses oli veel teisigi asju, aga see pole oluline. Selgituseks pean siiski ütlema, et selle lause puhul ei meeldi mulle just, see paratamatuse osa, jah inimesed peaksid vähem vinguma, kui see neile tõesti just midagi juurde ei anna, aga mismõttes paratamatusega leppima, mis paratamatus, inimesed ei saa mingid tuhvlialused olla, selle lause puhul tuleb välja, et peakski nii olema, et meil oleksid ühiskonnas rahuolematud ja lisaks veel allasurutud inimesed. Ok, lõik läheb tõesti pikaks, ma ei kobise selle lause kohta rohkem (kuigi väga tahaks:()

mõte: It's all action and no whining
Päikest kõigile ja mõelge selle üle, mida vingumine teile annab?
Mannu:)

Milleks?

Viimasel ajal kuulen kuidagi palju kulunud fraasi saa

suureks. Leppige sellega, me ei saa suureks, see mis

meid veidi adekvaatsemalt käituma paneb on

elukogemus, mitte see et mingil hetkel käib krõks

ära ja me oleme suured. See lause on viimasel ajal

lihtsalt kuidagi erti häirima hakanud.

Teiseks, ühtäkki tundub, et aega pole üldse, see

pole midagi uut, aga ma lihtsalt ei suuda ära

põhjendada nende asjade mõtet, mida ma teen.

Ühtäkki tundub kõik täiesti mõttetuna. Kool,

kas see ei võta mitte liiga palju aega ja energiat

enda alla arvestades, et meil ei lähe tõesti kõiki

neid asju vaja mida me seal õpime. Painab lihtsalt

mõte, mida me kogu selle ajaga kasulikumat

teha saaksime. Mind lihtsalt tabas äkitselt kui

ebaotstarbekalt me oma aega kasutame, nagu

seda oleks nii palju.

Totaalne tõrge kooli suhtes, oleks vist õige öelda.

Ma suudan seal peaaegu, et olla, kuigi ma loen minuteid,

nii kümne kaupa, aga sinna minek on täielk

eneseületamine. Mitte, et koolil kui sellisel või

inimestel midagi viga oleks, aga lihtsalt me käime

seal, sest me peame ja mitte keegi ei sea seda kahtluse

alla. Väsinud sellest, et me teeme seda mida meile öeldakse.

...Mannu...

Simple plan...

...rokib mu sokid jalast, peaks vist tihedamini kontsertidel käima, saaks sagedamini ennast välja elada:) Mul on super hea meel, et ma läksin, nii hea on käia kontserdil, kui lauldakse ainult umbes kahte lugu mida sa ei tea. Energialaksu all lihtsalt. Ma pole Eestis käinud ühelgi kontserdil, kus ma peaksin sisse saamist 45 minti ootama, nii et lõpuks olin ma oma lühikeste pükstega totaalne kringel, aga sees tasusid need sajaga ära. Arvestades, et täna on lameda killu päev, siis siit tuleb neid parasjagu, kui ainult tahta.

Lihtsalt super oli mööda kesklinna käia ja laulda "generation'it" ja " time to say good bye", kusjuures inimesed ei vaadanud pooltki nii imelikult, kui neil oleks põhjust olnud:)

Tomorrow, I'll be on the road again, nananana on the road again. Et siis äratus 7.00, kodust välja 8.00, that must say it I'm going to sleeeep. night, night

Ok, I can't niigi nii harva kriban.

Eval on õigus, me ei märka inimesi enda ümber, me lihtsalt jookseme läbi elu. Kõige naljakam on see, et see pole meist kedagi varem häirinud, miks siis nüüd? Kas me oleme siis tõesti nö suureks saanud? Minu arvates mitte I will never grow up, but it still bothers me:( Tundub, et hoolimatus hakkab lihtsalt teravamalt silma and I have no idea why.

Ühesõnaga night, night, mõelge selle üle.

...

Crazy

...

Tell me whats wrong with society
When everywhere I look I see
Young girls dying to be on TV
Wont stop 'til theyve reached their dreams
Diet pills, surgery
Photoshoped pictures in magazines
Telling them how they should be
It doesnt make sense to me

...
Is everybody going crazy?
Is anybody gonna save me?
Can anybody tell me whats going on?

Tell me whats going on
If you open your eyes
You'll see that something is wrong

...

I guess things are not how they used to be
Theres no more normal families
Parents act like enemies
Making kids feel like its World War III
No one cares, no ones there
I guess were all just too damn busy
And moneys our first priority
It doesnt make sense to me
...

Is everybody going crazy?
Is anybody gonna save me?
Can anybody tell me whats going on?
Tell me whats going on
If you open your eyes
You'll see that something is wrong

...

Is everybody going crazy?
Is everybody going crazy?
Tell me whats wrong with society
...

When everywhere I look I see
Rich guys driving big SUVs
While kids are starving in the streets

No one cares
No one likes to share
I guess life's unfair

...

Is everybody going crazy?
Is anybody gonna save me?
Can anybody tell me whats going on?
...

Tell me whats going on
If you open your eyes
You'll see that something
something is wrong

...

mõte: saage lõpuks aru, keegi teine ei saa teie eest elada, sorry

Päikest,

Mannu:)

How strong do you think I am?

Avastasin, et eile sai viimasest blogi kirjest kuu aega. Ja tegelikult on kõik suht samamoodi.

Ma tahaksin vaheldust, ma ei viitsi enam seda ühte ja sama asja päevast päeva teha, see on tüütu, tõsiselt kohe, aga pole nagu valikut ja siis ma kuhjan endale igasuguseid kooliväliseid tegevusi, mis lõppkokkuvõttes ei muuda asja paremaks, ma lihtsalt olen nädala lõpuks surnud ja veel rohkem tüdinenud. Ma tean, et asi on suhtumises, aga ma ei viitsigi teistmoodi suhtuda, ja viimasel ajal on raske leida õgeid sõnu oma mõtete väljendamiseks.

I guess, if someday I start writing different blogs, I have changed, but that far oh well, peate mu hädaldamise ära taluma:)

Viimasel ajal on mul veel üks nõme komme, ma ei viitsi oma blogikirjeid lõpetada, mul on kogunenud meeletult drafte. Selle pärast jääb ka see kuidagi õhku rippuma...

...to be continued

Väsimus peal sellest iga päev 6.15 ärkamisest ja nagu ei viitsigi enam, kuigi see on kestnud kõigest napilt 2 nädalat, sedagi nii, et mõlemad esmaspäevad on koolivabad olnud:) Mine võta kinni.

Selle napi kahe nädalaga olen asjadega jõudnud hirmkuäratavalt hästi ära harjuda, võib-olla esimesed 2 päeva oli tunne, et ma elan kellegi teise elu ja kool pole ju veel tegelikult alanud ning varsti ma lähen MG-sse, aga enam see küll nii ei tundu, isegi need imelised kiipkaardid saime kätte ja varsti koolisõrmused ja mütsid ka.

Järgnevad kaks nädalavahetust on juba julmalt tihedalt ära planeeritud, eriti see mis nüüd essana tuleb. Mis pani mind küll nõustuma sügisjooksule minema? Võta näpust. Ma ei saa aru, aga oma pühapäeva veedan ma SEB, ma ei tea mitmendal sügisjooksul 10 kilti sörkides või pigem jalutades, eks see näha ole:)

Aa, muide siin blogis saab vastata ka eelmises blogis esitatud küsimusele. Blogimine jääb julmalt tahaplaanile, sest kuigi mõtteid tekib nii, et vähe pole, pole neid aega siia kirja panna, kuna tegemist on nii kohutavalt palju, isegi kui nagu polekski midagi teha:) Ok tunnistan siis ma logelen niisama ja mõtlen kuhu see aeg küll kaob?

Tegelt olen ma pro, ma olne suutnud endale, selle napi 2 nädala jooksul (ma ei tea miks ma seda koguaeg korrutan) juba teist korda nohu hankida:)

Ma tunnen, et polegi nagu midagi tarka teinud, ainult õppinud, aa täna oli hea inka tund, me esitasime poolt ja vastu argumente teemale hobid on aja raiskamine, meie rühm pidi poolt argumente eistama:) Aga tegelt oli fun.

Ma nüüd tuttu, sest ega selle uneajaga pole kerge:)

Päeva mõte: Täna siis kirjanduse tunnist: "Ma tean, et ma ei tea mitte midagi" (See oli Platoni või Sokratese Või Aristotelese lause, hetkel ei mäleta)

Päikest (mida nüüd üha harvem ja harvem näeb),
Mannu

Viimane enne kooli:)

Et siis viimane post enne kooli. Edaspidi on kaks võimalust, kas ma hakkan rohkem kribama või jääb see ajapuuduse tõttu olematuks. Tegelikult sõltub kõik sellest kas mul on midagi öelda.

Siia blogisse tulevad kõik mõtted mis mul vahepeal tekkinud on:)

Mult küsiti mingi aeg, kas mul on pensionikindlustus (surmtõsiselt muide). Mul on pensionini veel hea 44 aastat aega, see on mitu korda minu vanust. Muidugi mul pole pensionikindlustust, ma isegi ei mõtle veel selle peale. Sisimas tunnen ennast kuidagi vanana.

...Nii mõtlesin ma paar päeva tagasi, but not anymore:)

Veel mõtlesin ma selle peale, kuidas meile ei lähe korda inimesed meie ümber. Me kõik elame omas mullis, meile ei lähe korda mingi suvaline inimene trollis. Kas me üldse vahel mõtleme mis toimub meie kõrval seisva inimese peas?

...Nii mõtlen ma ikka veel.

Ühed laulusõnad, arvestades asjaolu, et ma olen hakanud viimasel ajal Simple plan'i kuulama ja ma tahan hirmsasti minna 24. oktoobril Simple plan'i kontserdile:) Kes tahaks tulla?:)

Ja tunnistagem ausalt, et vahepeal oli masekas peal, but not anymore.

Tell me whats wrong with society
When everywhere I look I see
Young girls dying to be on TV
Wont stop 'til they've reached their dreams

Diet pills, surgery
Photoshoped pictures in magazines
Telling them how they should be
It doesnt make sense to me

Is everybody going crazy?
Is anybody gonna save me?
Can anybody tell me whats going on?
Tell me whats going on
If you open your eyes
Youll see that something is wrong

I guess things are not how they used to be
Theres no more normal families
Parents act like enemies
Making kids feel like its World War III

No one cares, no ones there
I guess were all just too damn busy
And moneys our first priority
It doesnt make sense to me

Is everybody going crazy?
Is anybody gonna save me?
Can anybody tell me whats going on?
Tell me whats going on
If you open your eyes
Youll see that something is wrong

Is everybody going crazy?
Is everybody going crazy?
Tell me whats wrong with society
When everywhere I look I see
Rich guys driving big SUVs
While kids are starving in the streets

No one cares
No one likes to share
I guess life's unfair

Is everybody going crazy?
Is anybody gonna save me?
Can anybody tell me whats going on?
Tell me whats going on
If you open your eyes
Youll see that something
something is wrong

Is everybody going crazy?
Can anybody tell me whats going on?
Tell me whats going on
If you open your eyes
Youll see that something is wrong
...
Täna oli huvitav päev juhtusin kokku Tea, Liisu ja Etuga. Lisaks sellele käisin oma nüüdseks endises koolis, seal oli spooooooooooooooooooky, kool oli täiesti tühi:) Ja käisin taaskord kinos isegi mulle hakkab tunduma, et ma veedan liiga palju oma ajast kinos:) Seekord oli filmiks disastermovie. Disaster oli see tõesti, minu arvates lähevad paroodiafilmid kord korralt juramaks. Kunagi olid nad isegi naljakd, but not anymore.
...
Urr, esimene september.
...
Töö, sai vahepeal läbi ja viimane tööpäev oli just nii lõbus kui üks viimane tööpäev peab olemaXD Kalaga murule mürama:)
...
Mina ja minu igaks juhuks pabistamine, aga see on juba teine teema:)
...
Päeva mõte: I feel good.
...
Päikest,
Mannu

Niuts

Mul on mingi kiiks, just selliste vihmaste ilmadega on mul mingi hullemalt energiat ja tahaks kogu aeg midagi teha:) Ok, tegelt võib see tuleneda ka sellest, et täna jäi ilma tõttu töö ära, töö jäi ära jei:)

Nii täna on plaanis endale kummikud muretseda.

Aga nagu poes selgus olid need kummikud mida ma tahsin suured ja väiksemaid ei olnud.

Veel on mul mingi kiiks, et ma ei suuda ühte lõiku väga pikaks venitada:) Ma avastasin täna, et mul on eriline võime:) - olla valel ajal vales kohas ja ma olen selles lausa meister, kas pole armas. See on nagu õrritamine. I don't want this kind of super power:(

Et siis homme wafi katsed, nii et õhtu möödub mingil määral harjutades:)

Et siis lalusõnad, mida ma juba liiga hästi tean:)

Making my way downtown
Walking fast
Faces passed
And I'm home bound

Staring blankly ahead
Just making my way
Making my way
Through the crowd

And I need you
And I miss you
And now I wonder....

If I could fall
Into the sky
Do you think time
Would pass me by
'Cause you know I'd walk
A thousand miles
If I could
Just see you
Tonight

It's always times like these
When I think of you
And I wonder
If you ever
Think of me

'Cause everything's so wrong
And I don't belong
Living in your
Precious memories

'Cause I need you
And I miss you
And now I wonder....

If I could fall
Into the sky
Do you think time
Would pass me by
'Cause you know I'd walk
A thousand miles
If I could
Just see you
Tonight

And I, I
Don't want to let you know
I, I
Drown in your memory
I, I
Don't want to let this go
I, I
Don't....

Päeva mõte: You can't always have what you want, but you can try:)

Päikest,
Mannu

Mess!!!

Igastahes, ma juba sutsu jälle ootan tööle minemist, kuna asi on ju lõppude lõpuks suhtumises. Well, entusiasm on tagasi.

Taaskord on hullem energialaks väga valel ajal, peaks nagu magama minema, või midagi, selle asemel istun üleval nagu mingi elektrijänku ja nii veel väga pikka aega mul on selline tunne:)

Tegelikult oleks nii palju öelda, et ma ei oska kuskilt alustada ega sõnu leida, seega tundub, et seekord polegi nagu midagi öelda, loogiline, I know. Aga siiamaani olen oma lubadust täitnud. Ok, next one would be: rohkem sisukaid blogisid:)

Viimasel ajal on kõigega nii - kõike on liiga palju:

*ideid

*mõtteid

*kinos käimisi

Ühesõnaga kõige märksõnaks on liialdamine.

Mingi vanainimese tunne on peal.

Lepime sellega, et siia blogisse sai väga hüppeliselt infot.

päeva mõte: Iga ühe jaoks on kuskil keegi, kes teda talub, mõistab jne, onju?

OK, as well you may erase the last part, but only if you want to.

Päikest,

Mannu

Lõppematu entusiasm?

1. päev tööl

Ilm oli külm ja pilves, aga mina olin naiivselt rõõmus ja elevil, et ma saan tööle. Esimesed kaks tundi möödusid positiivselt ja entusiastlikult, "mismõttes keegi ei taha sellise ilmaga stromkal lehti osta?" Kolmandal ja neljandal tunnil oli kahjuks raske kuskilt inimesi leida kuna ilm muutus üha sitemaks. Entusiasm kadunud, selleks korraks. Järgmine kord jälle.

Seega saime terve päeva peale tervelt 2 lehte müüdud:)

2. päev tööl

Saan üksest välja ja esimese asjana kougin kotist vihmakeebi välja, kuna vahepeal on jälle ladinal vihma kallama hakanud. Noh, ega ma ei arvanudki, et me täna midagi müüma peame, aga vedasime ennast kohale siiski, nii igaks juhuks:) Saime umbes tund aega kaarte mängida, kui meid koju saadeti, vedas:)

Homme ja ülehomme vabad, seega saan rahulikult ennast ühe korra kinno vedada, endale lõpuks kohvi hankida ja teki all raamatut lugeda (kohviga).

Sellise ilmaga kaasneb millegipärast mingi teatud kergem masendus, lihtsalt ilmast ja mingil hetkel on tunne, et paremat ilma ei saakski olla, kuna selline ilm annab ju lausa vabanduse, miks mitte töötda või miks lihtsalt laisk olla:)

Päeva mõte: Hakkan rohkem blogima, it's a promise:)

Päikest kõigile läbi selle vihma,

Mannu:)

Päike, suur ja kollane päike...

...vot tunnen sellest puudust, kuna seda pole just palju.

Tundus, et ma olen lausa kohustatud siia midagi kribama arvestades asjaolu, et viimane blogi kirje minu poolt oli kõvasti rohkem, kui kuu aega tagasi. Aga samas on see ka suhteliselt õigustatud arvestades asjaolu, et peale lõpetamist olen olnud Rootsis, maal, linnas, siis jälle natuke maal ning nüüd jõudnud otsaga taas linna tagasi:)

Polegi lin nas väga kaua olnud, aga juba on emme jõudnud mu hulkuriks ristida ja isegi koduarestiga ähvardada, sellest mõttest loobus ta siis pärast paari minutilist kaalumist:)

Üldiselt ( kui võtta ikkagi suhteliselt üldiselt) läheb mul hästi ja kui jätta mõned väiksed "asjad" mainimata on elu tohutult ilus:)

mõte: Nautige suve (How original, I know)

Päikest,
Mannu

Graduation

Uskumatu lõpetamisega ongi ühel pool, tegelikult on see kurb ütlemata kurb. Mulle meeldis täiega meie väike armas aktus. Kuidagi finito, järgmisest aastast uus kool, uus elu:(

Ok, pean tunnistama, et lõpetamise kohta kribada polegi nii kerge, kui ma alguses lootsin ja arvatavasti saab sellest blogist järjekordne draft.

Ok, lõpetamine oli...

...ilus, kurb, armas, lõplik, ainukordne jne?

Mingil hetkel tundus küll, et tuleb pisar silma, aga õnneks siiski mitte. Lavisin mõlemat kõnet, saite hästi hakkama ja toreda inimese tunnistus oli ka päris hea:) Kuigi I hate when people say about me vaikne, tagasihoidlik, tasane, see tähendab lihtsalt, et nad ei tunne mind VÕI pole neil midagi paremat öelda (sad)

Ok, ma lõpetan parem heaga, palju rohkem oleks kribada "afteka" kohta.

Näiteks...

*kuidas mannu oma kahe tonnised kingad esimese korraga ära rikkus

*kuidas me evaga nähtamatut purskkaevu imetlesime

*kuidas me GAG-i ees, hm how should I put it, lollitasime?

*kuidas me jalgpallile kaasa elasime ja suvalisestes kohtades seisu käisime vaatamas:)

*kuidas me lõpuks ikkagi mäkis lõpetasime

*kuidas meil jälle lõpuks tegelikult liigagi lõbus oli

*kuidas ma evaga trolli ootasin ja nagu hiljem selgus viimast trolli:)

*kuidas ma üldse ei kujuta järgmist aastat ilma teieta ette (nuuks)

Ma võiksin nii veel hea mitu rida jätkata:)

Ja siis veel minu arvates parim asi mis mulle selle päeva jooksul öeldi (kirjutati):

There is very small step
from good idea to success.
All the small things
will grow bigger & bigger
if there is a mind
that gives a power to the idea...

Only difference between LEGEND
& usual human is one good idea...
So, think...
make your ideas come true
& become a LEGEND.

Sooviksin seda kõigile.

Minu arvates oli see väga, väga armas, aga samas öeldi mulle selle päeva jooksul palju toredaid asju, aga ma ei taha blogi väga pikaks venitada, perhaps another time:)

Päikest,
Mannu

Grande finale eksamitele:)

Lõpuks ometi sai eksamitele suur ja rasvane punkt pandud, läks siis kuidas läks, aga läbi see ongi, wiii. Ilm on loomulikult ka vastav, sajab ju kõigest seenevihma:) See on just selline ilm millega istuks hea meelega kodus mõnus, suur kohvitass käes ja loeks mõnda head raamatut, mida ma nüüd varsti kavatsen ka tegema hakata. Ei mingit tuupimist enam tervelt kaheks ja peaaegu pooleks kuuks:)

Nagu näha on Mannu jälle täis tahtmist tegutseda ja isegi blogi kribamisest tuli midagi välja. Ja Eva kommile nii palju vastuseks, et jaaah mis seal ikka Mannu ei kriba blogi, sest Mannu on laisk nagu lohe:) Luban hakkan suve jooksul tublimaks, viict.

Uskumatu, kaks päeva veel kuu aega tagasi tundus, et see aeg ei jõua mitte kunagi kätte, aga siin me oleme ja lõpetame põhikooli juba ülehomme (nuuks). O k next subject, I get sad:(

Pildi kohta nii palju, et see ei ole minu tehtud, but i love this picture:)

Ok, ainult ühed laulusõnad, see lugu on mind terve päeva kummitanud...

People, have always been singing,
to wipe away tears,
To peace all their pain..
Oh, music has always been healing,
some people just sometimes,
and others again and again and again.
So we hope that today you are ready to understand!

Whenever you're falling down,
hopeless and pushed around,
find your own melody,
trust me that music is the key!
It makes you feel proud and strong,
helps you to carry on,
if you're down on your knees,
you should singing with me,
music is the key.
Set you free!

Stories we've always been telling,
It's part of my nature,
to speak with a friend.
So we hope that today you are ready to understand!

It's the key to the heart of all people,
it can open the door to your soul.
It's the key to a world,
where the flower of love always blow,
don't you know?

Whenever you're falling down,
hopeless and pushed around,
find your own melody,
trust me that music is the key!
whenever you loosing faith,
trust me you leave that race,
come sing alone with me,
trust me that music is the key.
Music is the key.

Päeva mõte: Let the rain fall down...:)

Päikest,
Mannu

Nameless:)

Tarka teksti, siit ärge lootke ja sisu ärge otsige, lihtsalt pole ammu kirjutanud ja hirmus suur soov kribada tuli peale:)

Et siis, hm suvi tuleb sisukas, ikka tööle, tööle, tööle ja siis õige pisut logelemist ka, aga ainult õige pisut. Arvatavasti viib ka see suvi mind säästukasse, kuigi paar nädalat tagasi olin veel täitsa kindel, et sinna ma küll ei lähe, ükskõik kuhu, aga mitte sinna. Pidin taas oma prioriteete ümber hindama, pole hullu töö on töö, pealegi saan ma nüüd täis tööajaga töötada, seega 8 tundi säästukas, ok nüüd hakkas kõhe, tuli meelde kuidas ma eelmine suvi minuteid lugesin, et sealt ära saada. loodetavasti läheb see aasta paremini:)

Nii, mis siis veel, mulle tundub, et ma kriban siia ainult siis kui ma olen mingi hüpersuper ülienergiline:) Teema vahetus. Ootan juba meeletult, et eksamid läbi saaksid ja lõpetamisega ühele poole saaks. Ei, ma ei oota lõpetamist, aga ma ei taha seda aktust, see on kuidagi ikka väga lõplik. Mis seal ikka, eks sinna ole veel aega ka.

Oeh, siit ei tule enam mitte midagi tarka, vist:)

Päeva mõte: Kas sina oled oma elus 24/7 kohal või oled üks neist tüüpidest, kes kuuekümneselt imestab, kuhu see elu küll lendas?

So, everybody, just smile:)

Päikest, Mannu

Niisiis

Mind on tabanud üleüldine pohhuism, mul pole õrna aimugi, kuidas ma homse esta eksami ära teen ja millegipärast ega mind eriti ei huvita ka. Täna 05.45 tõusta oli päris chill ja energiajoogiga püsisin üleval terve päeva ja olin veel suhteliselt hüperaktiivne ka:)

Aga ärge arvake, et selle ääretu pohhuismiga ei ole kaasnenud midagi positiivset, muidugi on. Kui ma veel paar päeva tagasi olin totaalses segaduses, mitte ainult GAG-i, vaid ka mõne teise koha pealt, siis nüüd tean ma täpselt mida ma tahan. Ma tean, et ma tahan minna GAG-i, sellegipoolest (Hanna, Eva, Liisu, Katu, Etu, Grete ja veel mõned teised) ärge lootkegi minust lahti saadaXD.

Hm ja veel selle teise asja koha pealt, i think it was temporary insanity, or not, we'll see. Praegu vähemasti ei saa ma üldse aru kuidas ma üldse sain nii mõelda, aga nagu me kõik teame ka see läheb mööda.

Ja veel poolteist kuud veel, ma suudan küll, or not. Praegu ma tean täpselt mida ma selle ajude peedistamise asemel tahaks teha, aga jätaks selle siinkohal mainimata (mina ja minu geniaalsed, või natuke vähem geniaalsed ideed:). Noh igastahes tahaks päeva vabaks võtta ja mitte midagi teha, ma arvan, et ma ei tulekski see üks päev voodist välja, sest elus tuleb ju kõike proovida:):):)

selline pilt sattus blogi juurde ainult sellepärast, et kuigi mul on peal sügav ükskõiksus absoluutselt kõige suhtes on mul säilinud siiski mõned kohustused ja see on üks neist.

Hehee, ausõna, ma plaanisin üles panna sellise armsa, korraliku klaveri pildi, sest tegelikult enamus ajast mulle ikkagi meeldib tohutul klaverit mängida, aga ärge tulge nüüd ütlema, et teie ei tahaks sellist asja proovida, mina küll tahaks:) Ning eks see sobib vict rohkem ka blogi sisuga kokku:)

PS. Ma arvan, et ma pole vist nii segast blogi kirjutanudki.

moto: Ka see läheb mööda, tahate te või ei taha:)

Päikest, Mannu

Confused

Arrrh, ma olen nii mõttetult kurb, jah ma tean miks, aga ega see mind eriti ei aita. Gag, minna või mitte 34 täiesti võhivõõra sekka või lihtsalt mitte minna, arvestades, et meie seitsmikust valdav enamus jäävad meie kooli. Asi on rohkem selles, et ma ei taluks seda, kui ma ei leiakski sealt kedagi kellega oma lolle kilde share'ida, mis minu jaoks tähendaks aastat masendust ja siis võib-olla veel kahte ning mis minust siis nii saaks? Tundub pointless ja tühine? Tunduks endalegi ehk, kui see poleks minu mure.

Ja laupäev oli tore, I so needed it, thanks for everybody who were there, really. Ning loodan, et kellegile ei jäänud valet muljet. Minul oli igastahes lõbus ning nii palju kui mina olen kuulnud oli teistel ka:) Nii et ehk kordame kunagi, loodetavasti.

Samas on kõik olnud väga confusing, ma ei tea absoluutselt enam mida ma tahan ja see on hirmutav, kui enne tundus, et kõik on välja mõeldud ja raskete otsustega ühel pool, siis endalegi ootamatult on võimatuna tundunud asjad võimalikuks saanud, mis antud kontekstis ei tähenda mitte midagi head.

Päeva lause: Cause yeah sometimes impossible becomes possible in a very unexcpected way.

Ja kuigi te ei kujuta ettegi, kui mõttetuna näivad mulle laulusõnad blogides, kuna mitte keegi neid nii kui nii ei viitsi lugeda, siis andke mulle andeks see üks kord, ning ehk te viitsite selle laulu sõnad isegi läbi lugeda, kuna see kirjeldab kõige rohkem mu hetke meeleolu.

PS. Mõned sõnad, kuid enamus meloodiast:)

We'll do it all
Everything
On our own

We don't need
Anything
Or anyone

If I lay here
If I just lay here
Would you lie with me and just forget the world?

I don't quite know
How to say
How I feel

Those three words
Are said too much
They're not enough

Forget what we're told
Before we get too old
Show me a garden that's bursting into life

Let's waste time
Chasing cars
Around our heads

I need your grace
To remind me
To find my own

Forget what we're told
Before we get too old
Show me a garden that's bursting into life

All that I am
All that I ever was
Is here in your perfect eyes, they're all I can see

I don't know where
Confused about how as well
Just know that these things will never change for us at all

If I lay here
If I just lay here
Would you lie with me and just forget the world?

PPS. Arvatavasti ajutine blogi, kuna see ei ole mällu talletamiseks, see on selleks, võtke teadmiseks ja unustage:)

Päikest, Mannu.

Kolm suurt punkti (hüüumärgiga)

Kuidagi on nii juhtunud, et kui tahaks meeletult kirjutada ja oleks millest kirjutada, siis pole aega, aga kui aega jällegi saan siis pole enam millestki kribada:)

Igastahes, lõpuks sai see raske otsus tehtud ja ma valisin GAG-i, kuigi TR jättis kordades sümpaatsema mulje, eks ma siis lihtsalt otsustasin vahelduse mõttes mõistust kuulda võtta, arvestades, et ega ma mingi hüpersuper reaalainete fänn pole, aga ikkagi kuidagi kurb.

Ning tahaks suve, ei jaksa lihtsalt enam nädalast nädalasse, päevast päeva õppida, õppida ja veelkord õppida, kaks kuud veel, ma ei jõua enam ära oodata. Muidugi on kurb, et me kõik laiali lähme, aga samas, kui kool pole ainuke mis meid seob, siis hängime ju edaspidi ka kõik koos, onju?

Üü, ja ma taipasin just praegu, et ma olen oma uus-aasta lubadust täitnud, ma ei tea miks see mulle just praegu meelde tuli :)

Pole blogile ammu päeva lauset lisanud.

Tänase päevaga läheks vist hästi kokku järgmine lause -
Sometimes you have to wait until things/people come to you not the other way round:)

Mannu

Kuigi on vaheaeg ja palju asju saab tehtud on ikkagi selline tunne, et oi kui palju saaks/peaks veel tegema. Tegelt see ei olegi eriti masendav, kuidagi hetkel on isegi veel energiat.

Vaheaeg on lihtsalt must, vaheajata oleks niiiiiiiiiiiii masendav, lihtsalt see väike vaheldus seda on nii nii väga vaja.

Tahaks juba väga kevadet, see ei ole üldse aus, et ilmad on taas külmad ja lund sajab vahetevahel, see lihtsalt sakib. Ning topicud on vaja pähe saada ja kõige keerulisem, lõpukleit on vaja välja valida.

Bye

An ordinary day

Nagu arvata võis oli täna üpriski kiire päev. Kõigepealt pärast teist äratust vedasin ennast lõpuks üles ning kui ma olin ennast natuke kogunud (loe: niisama lebotand), hakkasin lugema oma kohustuslikku kirjandust "Kuristik rukkis", arvasin, et see on mingi järjekordne õudus mida sunnitakse lugema, aga polnud asi nii hull midagi. Tegelikult läksid esimesed 50 lehekülge väga ruttu ja sisu poolest oli algus samuti huvitav. Vist esimene kohustuslik kirjandus sellel õppeaastal mida ma pea-aegu hea meelega loen. Pea-aegu sellepärast, et mul on selleks vaid kaks päeva aega ja need kaks päeva on juba suht ära planeeritud.

Üü ja veel, ma sain oma eesti keele kursuse esimese kontrolltööga hakkama, enda arvates päris hästi. See võttis mul suhteliselt suure osa päevast, mis tähendab et nagu ma arvasingi ei tulnud bio olümpiaadiks ettevalmistamisest midagi välja. Aga tegelikult ongi ju olümpiaadid tegelikult neile, kes huvituvad ainest natuke rohkem kui õppekava ette näeb mis omakorda tähendab, et ega see kui ma täna oleksin ka lugenud bio materjali poleks mind ikkagi väga aidanud. Hm arvestades fakti, et ega ma viimased kaks aastat pole eriliselt süvenenud sellesse mis meie bioloogia tundides toimub. Aga sellegipoolest loodan, et läheb hästi ja päris viimaseks ei jää. Ning võib ju loota et näiteks esta olümpiaadil läks hästi. Ning alati on võimalus bio olümpiaadile järgmine aasta uuesti proovida minna, kui kange tahtmine on XD. (Kuidagi pikk lõik tuli olümpiaadidest, masendav. Vahetan teemat)

29. veebruaril tuleb kinodesse Step up 2, mida ma lihtsalt ära ei jõua oodata. Ma arvan, et nüüdseks olen ma selle trailerit juba hea kümme korda vaadanud, vot nii. Praegu on selline tunne, et ma olen täiesti valmis esilinastusele minema:) Sellest ka selline pilt tänase blogi juurde.
Aa ja veebruari lõpu poole tuleb veel üks film mida võib-olla vaatama juhtun, 27 dresses.

Blog tuli kuidagi pikk ja laialivalguv, aga pole hullu. Tuli lihtsalt selline tuju peale:)

Tänase päeva moto oleks siis "Tasa sõuad kaugele jõuad", I guess