Väsimus peal sellest iga päev 6.15 ärkamisest ja nagu ei viitsigi enam, kuigi see on kestnud kõigest napilt 2 nädalat, sedagi nii, et mõlemad esmaspäevad on koolivabad olnud:) Mine võta kinni.

Selle napi kahe nädalaga olen asjadega jõudnud hirmkuäratavalt hästi ära harjuda, võib-olla esimesed 2 päeva oli tunne, et ma elan kellegi teise elu ja kool pole ju veel tegelikult alanud ning varsti ma lähen MG-sse, aga enam see küll nii ei tundu, isegi need imelised kiipkaardid saime kätte ja varsti koolisõrmused ja mütsid ka.

Järgnevad kaks nädalavahetust on juba julmalt tihedalt ära planeeritud, eriti see mis nüüd essana tuleb. Mis pani mind küll nõustuma sügisjooksule minema? Võta näpust. Ma ei saa aru, aga oma pühapäeva veedan ma SEB, ma ei tea mitmendal sügisjooksul 10 kilti sörkides või pigem jalutades, eks see näha ole:)

Aa, muide siin blogis saab vastata ka eelmises blogis esitatud küsimusele. Blogimine jääb julmalt tahaplaanile, sest kuigi mõtteid tekib nii, et vähe pole, pole neid aega siia kirja panna, kuna tegemist on nii kohutavalt palju, isegi kui nagu polekski midagi teha:) Ok tunnistan siis ma logelen niisama ja mõtlen kuhu see aeg küll kaob?

Tegelt olen ma pro, ma olne suutnud endale, selle napi 2 nädala jooksul (ma ei tea miks ma seda koguaeg korrutan) juba teist korda nohu hankida:)

Ma tunnen, et polegi nagu midagi tarka teinud, ainult õppinud, aa täna oli hea inka tund, me esitasime poolt ja vastu argumente teemale hobid on aja raiskamine, meie rühm pidi poolt argumente eistama:) Aga tegelt oli fun.

Ma nüüd tuttu, sest ega selle uneajaga pole kerge:)

Päeva mõte: Täna siis kirjanduse tunnist: "Ma tean, et ma ei tea mitte midagi" (See oli Platoni või Sokratese Või Aristotelese lause, hetkel ei mäleta)

Päikest (mida nüüd üha harvem ja harvem näeb),
Mannu