Lõppematu entusiasm?

1. päev tööl

Ilm oli külm ja pilves, aga mina olin naiivselt rõõmus ja elevil, et ma saan tööle. Esimesed kaks tundi möödusid positiivselt ja entusiastlikult, "mismõttes keegi ei taha sellise ilmaga stromkal lehti osta?" Kolmandal ja neljandal tunnil oli kahjuks raske kuskilt inimesi leida kuna ilm muutus üha sitemaks. Entusiasm kadunud, selleks korraks. Järgmine kord jälle.

Seega saime terve päeva peale tervelt 2 lehte müüdud:)

2. päev tööl

Saan üksest välja ja esimese asjana kougin kotist vihmakeebi välja, kuna vahepeal on jälle ladinal vihma kallama hakanud. Noh, ega ma ei arvanudki, et me täna midagi müüma peame, aga vedasime ennast kohale siiski, nii igaks juhuks:) Saime umbes tund aega kaarte mängida, kui meid koju saadeti, vedas:)

Homme ja ülehomme vabad, seega saan rahulikult ennast ühe korra kinno vedada, endale lõpuks kohvi hankida ja teki all raamatut lugeda (kohviga).

Sellise ilmaga kaasneb millegipärast mingi teatud kergem masendus, lihtsalt ilmast ja mingil hetkel on tunne, et paremat ilma ei saakski olla, kuna selline ilm annab ju lausa vabanduse, miks mitte töötda või miks lihtsalt laisk olla:)

Päeva mõte: Hakkan rohkem blogima, it's a promise:)

Päikest kõigile läbi selle vihma,

Mannu:)