Friday, February 8, 2008

An ordinary day

Nagu arvata võis oli täna üpriski kiire päev. Kõigepealt pärast teist äratust vedasin ennast lõpuks üles ning kui ma olin ennast natuke kogunud (loe: niisama lebotand), hakkasin lugema oma kohustuslikku kirjandust "Kuristik rukkis", arvasin, et see on mingi järjekordne õudus mida sunnitakse lugema, aga polnud asi nii hull midagi. Tegelikult läksid esimesed 50 lehekülge väga ruttu ja sisu poolest oli algus samuti huvitav. Vist esimene kohustuslik kirjandus sellel õppeaastal mida ma pea-aegu hea meelega loen. Pea-aegu sellepärast, et mul on selleks vaid kaks päeva aega ja need kaks päeva on juba suht ära planeeritud.

Üü ja veel, ma sain oma eesti keele kursuse esimese kontrolltööga hakkama, enda arvates päris hästi. See võttis mul suhteliselt suure osa päevast, mis tähendab et nagu ma arvasingi ei tulnud bio olümpiaadiks ettevalmistamisest midagi välja. Aga tegelikult ongi ju olümpiaadid tegelikult neile, kes huvituvad ainest natuke rohkem kui õppekava ette näeb mis omakorda tähendab, et ega see kui ma täna oleksin ka lugenud bio materjali poleks mind ikkagi väga aidanud. Hm arvestades fakti, et ega ma viimased kaks aastat pole eriliselt süvenenud sellesse mis meie bioloogia tundides toimub. Aga sellegipoolest loodan, et läheb hästi ja päris viimaseks ei jää. Ning võib ju loota et näiteks esta olümpiaadil läks hästi. Ning alati on võimalus bio olümpiaadile järgmine aasta uuesti proovida minna, kui kange tahtmine on XD. (Kuidagi pikk lõik tuli olümpiaadidest, masendav. Vahetan teemat)

29. veebruaril tuleb kinodesse Step up 2, mida ma lihtsalt ära ei jõua oodata. Ma arvan, et nüüdseks olen ma selle trailerit juba hea kümme korda vaadanud, vot nii. Praegu on selline tunne, et ma olen täiesti valmis esilinastusele minema:) Sellest ka selline pilt tänase blogi juurde.
Aa ja veebruari lõpu poole tuleb veel üks film mida võib-olla vaatama juhtun, 27 dresses.

Blog tuli kuidagi pikk ja laialivalguv, aga pole hullu. Tuli lihtsalt selline tuju peale:)

Tänase päeva moto oleks siis "Tasa sõuad kaugele jõuad", I guess

1 comment:

eva said...

On ikka häid vaimusünnitisi küll. Kõige parem osa-
"Aga sellegipoolest loodan, et läheb hästi ja päris viimaseks ei jää." tekitas krambid :D :D :D